hindamismudel
Metafoorides rääkides, saame võtta haridust, kui vabrikut, mis toodab liinil identseid tooteid või siis saame võtta haridust, kui reisi või rännakut, mille käigus jõutakse küll ühte sihtpunkti, kuid õppijad kogevad nii sihtpunkti ennast, kui rännakul märgatut erinevalt (Madaus & Kellaghan, 2002).
Hästi läbimõeldud moodul toetab õppimist ning isiklikku motivatsiooni. Mooduli sihid ning õpetamisplaan peab toetama programmi eesmärke ning õpiväljundeid; hindamisplaan peab olema loodud selliselt, et õppijatel on läbi selle võimalik demonstreerida oma saavutatud õpiväljundeid; moodul peab aitama kaasa õppijate programmisisesele arengule.
Tähtis on ka seotus laiema programmi kavandamisega, sest modulaarset struktuuri ohustab killustatud õppekava. Kollaboratiivne planeerimine keskendumisega programmi õpitulemustele ning tulemuste kaardistamine õppekava ja hindamisstrateegiaga, annavad aluse sidusale programmi struktuurile.
Hindamine on standardite ning kvaliteedi tagamise tähtsaks elemendiks. Ülikoolidelt eeldatakse, et kursused ning moodulid on üle antud juba hinnatult ning spetsiifilise hindamisplaaniga. Tihtilugu ei pööra aga õppejõud sellele mooduli kavandamisel küllalt tähelepanu ning võivad leida end ummikust, kui hindamise korda ei ole võimalik läbi viia või kui see soodustab mitteasjakohast õppimist. Praktikas tuleks tõenäoliselt valida selliseid hindamisülesandeid, mis ühendavad hindamiseks mitmeid erinevaid õpiväljundeid. Näiteks, võib tekkida vajadus kujundada ülesandeid, mis hindavad teadmisi, arusaamist ning nii kognitiivseid kui ka üldisi oskusi. Üldiselt peaks õppijatele olema selge, mil moel on hindamine seotud mooduli õpiväljuditega – mida nad peaksid kursuse lõpuks teadma või olema suutelised tegema.
Hindamisülesanded võivad suuresti varieeruda olenevalt sellest, milliseid õpiväljundeid on võimalik läbi nende hinnata (faktipõhised testid, objektiivsed struktueeritud kliinilised uuringud (OSCE), juhtumiuuringu analüüs jne.) Õppijatele hindamisülesannetel alternatiivsete viiside võimaldamine oma oskuste ning teadmiste demonstreerimiseks, toetab õiglust hindamisel. Pidev ühe meetodi kasutamine priviligeerib õppijaid, kes on selles meetodis osavad. (Bloxham & Boyd, 2008)
Hindamismudeli olemus
Hindamismudeli eesmärgiks on:
Selleks oleme paika pannud (kombineerinud) järgmisi mudeleid/samme: hindamismudelis tuleb arvestada õppeaine või kursuse eesmärkidega ning selle raames panna paika ka õpiväljundid (mida õppijad peaksid või võiksid antud tegevuse raames saavutada).
Hindamismudeli 4 faasi:
Olulised märksõnad, mida hindamismudel peaks järgima:
Hästi läbimõeldud moodul toetab õppimist ning isiklikku motivatsiooni. Mooduli sihid ning õpetamisplaan peab toetama programmi eesmärke ning õpiväljundeid; hindamisplaan peab olema loodud selliselt, et õppijatel on läbi selle võimalik demonstreerida oma saavutatud õpiväljundeid; moodul peab aitama kaasa õppijate programmisisesele arengule.
Tähtis on ka seotus laiema programmi kavandamisega, sest modulaarset struktuuri ohustab killustatud õppekava. Kollaboratiivne planeerimine keskendumisega programmi õpitulemustele ning tulemuste kaardistamine õppekava ja hindamisstrateegiaga, annavad aluse sidusale programmi struktuurile.
Hindamine on standardite ning kvaliteedi tagamise tähtsaks elemendiks. Ülikoolidelt eeldatakse, et kursused ning moodulid on üle antud juba hinnatult ning spetsiifilise hindamisplaaniga. Tihtilugu ei pööra aga õppejõud sellele mooduli kavandamisel küllalt tähelepanu ning võivad leida end ummikust, kui hindamise korda ei ole võimalik läbi viia või kui see soodustab mitteasjakohast õppimist. Praktikas tuleks tõenäoliselt valida selliseid hindamisülesandeid, mis ühendavad hindamiseks mitmeid erinevaid õpiväljundeid. Näiteks, võib tekkida vajadus kujundada ülesandeid, mis hindavad teadmisi, arusaamist ning nii kognitiivseid kui ka üldisi oskusi. Üldiselt peaks õppijatele olema selge, mil moel on hindamine seotud mooduli õpiväljuditega – mida nad peaksid kursuse lõpuks teadma või olema suutelised tegema.
Hindamisülesanded võivad suuresti varieeruda olenevalt sellest, milliseid õpiväljundeid on võimalik läbi nende hinnata (faktipõhised testid, objektiivsed struktueeritud kliinilised uuringud (OSCE), juhtumiuuringu analüüs jne.) Õppijatele hindamisülesannetel alternatiivsete viiside võimaldamine oma oskuste ning teadmiste demonstreerimiseks, toetab õiglust hindamisel. Pidev ühe meetodi kasutamine priviligeerib õppijaid, kes on selles meetodis osavad. (Bloxham & Boyd, 2008)
Hindamismudeli olemus
Hindamismudeli eesmärgiks on:
- toetada õppija õppimist, toetada õppija enesejuhitavust..
- hinnata programmi (õppeaine) suutlikust teatud teemasid edasi anda
- parendada programmi/õppeainet
- saada tagasisidet nii õpetamisele kui ka õpitule
Selleks oleme paika pannud (kombineerinud) järgmisi mudeleid/samme: hindamismudelis tuleb arvestada õppeaine või kursuse eesmärkidega ning selle raames panna paika ka õpiväljundid (mida õppijad peaksid või võiksid antud tegevuse raames saavutada).
Hindamismudeli 4 faasi:
- Õppe- ja hindamisprotsessi planeerimine
- (aine)eesmärgid, st miks seda tehakse?
- miks just see aine?
- mis on pikaajalised eesmärgid/kasud?
- õpiväljundud – õppijakesksed
- kuidas õpiväljundeid püütakse saavutada?
- hindamiskriteeriumid/tasandid – kujundav või hindeline? (milliste standardite järgi hinnatakse?)
- mis on hindamise eesmärk / miks hinnatakse?
- mida hinnatakse?
- mitu korda ja mida ühe õppekava raames hinnatakse?
- millist infot iga alateema/-ülesande osas kogutakse?
- millised on iga alateema/-ülesande hindamiskriteeriumid?
- mis õppetööst võetakse hindamise aluseks (tööd nt testid, portfooli jne)?
- kes hindab?
- kuidas ja millal tulemustest teada antakse?
- Hinnatavad tööd:
- lühi- või valikvastustega testid
- portfooliod
- praktilised tegevused (simulatsioonid)
- essee
- ettekanded (Curzon & Tummons, 2013)
- grupitöö?
- õppimise toetamine (facilitating)
- kas õppimine leidis aset?
- kas õpiti seda, mida programm ette nägi?
- tagasiside õppijatele ja koolitajatele/õppejõule, kuidas õppeprotsess edeneb
- määrata õppijate vajadused ja õpibarjäärid (Curzon & Tummons, 2013)
- õppejõu ja õppija enesehindamine
- õppetöö ja analüüsi põhjal
- tagasisidestamine õppijale - pidev protsess, läbivalt
- õppijate omavaheline tagasisidestamine?
- kas eesmärk/õpiväljundid saavutati?
- programmi suutlikkus teemat edasi anda?
- kas õppimine leidis aset?
- õppejõu enesehindamine?
- mil määral toetati enesjuhitud õppijaks kujunemist? Kuidas see õnnestus?
- kuidas on võimalik efektiivsemalt õppekava edasi anda?
- tagasisidestamise efektiivsus/mõju
- ettepanekud programmi või õppeainekava parendamiseks
Olulised märksõnad, mida hindamismudel peaks järgima:
- läbipaistvus
- kriitilisus
- tähelepanu pööramine nii protsessile kui ka tulemustele
- õppijate/konteksti spetsiifikaga arvestamine
- meetodite paljusus
- ülehindamise/topelthindamise oht
- koostöö õppijate ja hindajate vahel
- realistlik - kas selle aja- ja tegevuste raames on võimalik seatud eesmärke saavutada
- küsimused, ülesanded ja tegevused, mida hinnatakse, peavad olema selgelt ja arusaadavalt sõnastatud, et toetada õppijaid tegemakse, seda mida õpieemärgid ette näevad. (Curzon & Tummons, 2013)
- hinnata tuleb iga õppekavas ettenähtud eesmärgi saavuamist (ühtegi ei tohi kõrvale jääda) (Curzon & Tummons, 2013)
- Jälgida, et kogemata ei lisataks ei arvestataks hindamisel midagi, mis õppekava eesmärgid ette ei näinud (Curzon & Tummons, 2013) (Marit leiab, et positiivse või tulemuste/ootuste ületamise võib tagasisidena siiski välja tuua)
- Tagada see, et oleks piisavalt ainest, mille põhjal hinnata (Curzon & Tummons, 2013)
- Hinnata tulemust, mitte panust (Fiddler, Marienau, & Whitaker, 2006)